Toidulisandid

Toidulisandid: erinevad vitamiinid, mineraalid, erinevad taimsed lisandid, traditsioonilised toidulisandid, kõrgtehnoloogilised lisandid, toonikumid.... valik on suur, kuidas nendes orienteeruda ja milliseid kasutada?

Millal peaks tarvitama toidulisandeid?

Kui toit on ühekülgne ja teatud põhjustel ei ole võimalik seda parandada (nt taimetoitlased), sellisel juhul on mõistlik kasutada toidulisandeid. Samuti peale rasket haigust, kevadeti ja sügiseti immuunsuse tõstmiseks, haiguse ajal organismi vastupanu suurendamiseks, sportlastel, kes teevad tugevat füüsilist trenni, stressiperioodil või selle järgselt. Seoses tänapäeva elutempoga ja arvestades seda, et inimese igapäevane toit ei ole kaugeltki nii täiuslik, kui seda meie keha ja toitumisspetsialistid näha tahaksid, on mõistlik vastavalt oma tervise seisundile valikuliselt lisandeid tarvitada.

Enamikku toidulisandite koostisosadest sisaldab ka inimese organism või saame neid mingil hulgal ka igapäevasest toidust, kuid mitte sellises koguses nagu toidulisandist. Teatud terviseprobleemide puhul on toidulisand suuremaks abiks kui sümptomit alla suruv ravim. On juhtunud, et näiteks antidepressandid määrati inimesele, kes hiljem sai abi lihtsast B-kompleksvitamiini kuurist.

Kust toidulisandeid osta?

Apteegis on üldjuhul elementaarne valik olemas ning tihtipeale soodsam hind kui võrkturunduses pakutavatel toodetel. Samas ei ole apteegis võimalik saada põhjalikku infot ühe või teise toidulisandi mõju ja toime kohta, seda ei võimalda lihtsalt apteekrite töömaht. Nii on võrkturunduses kindlasti rohkem põhjalikku infot, tihtipeale pakutakse lisandeid, mida apteegist ei saa ja mis on oma olemuselt ka olenevalt tootjast parema kvaliteediga. Toidulisandite tarvitamise puhul on väga oluline teada, mida ja milleks ning kui palju.

Kuidas teada, millised toidulisandid on looduslikumad ja kergemini omastatavad ja millised keemilisemad?

Tootjapoolne info annab teada, millised on toidulisandi valmistamise toormaterjalid. Vitamiini taimest kapsliks muutumise teekond on igal tootjal erinev, nii erineb ka toote omastamisvõime inimkeha poolt. Esimene kord ei tasuks lisandit osta aasta varu, vaid pigem väiksem kogus. Juba mõnenädalase tarvitamise korral peaks olema tunda, kas mõjub või mitte.

Mõõdukus eelkõige.

Mõõtu peab pidama kõiges, see käib ka toidulisandite kohta. Paraku kohtab vahel toidulisandite tarbijaid või müüjaid, kelle üliaktiivsest ja justnagu üleskeeratud olekust on ilmselgelt aru saada, et nad on endale vitamiine suuremas koguses sisse pumbanud. Sellisel üledoseerimisel ja oma loomuliku elurütmi üleforsseerimisel võivad olla kahjuks väga kurvad tagajärjed: keha on nii energiat täis pumbatud, et inimene ei tunne oma reaalseid piire, kulutatakse ennast viimase piiri peal, ise seda teadmata.
Tohutu energialaengu varjus aga võib keha vajada hoopis puhkust, seda saamata võivad tekkida tõsised terviseprobleemid. Teatud lisandite organismi kuhjumine on ohtlik: tulemuseks võib olla nende ladestumine erinevatesse organitesse, samuti võib ühe aine üleküllus tekitata näiteks teise puudust.

Ei saa ka õigeks pidada seda, kui teatud vitamiinist-mineraalist-toidulisandist tekib püsiv eluaegne sõltuvus, seda just igasuguste stimulantide puhul. Kui ühe vitamiini tarvitamine toob lisaks kaasa veel 20 erineva toidulisandi ostmise-tarbimisvajaduse, siis on tegemist pigem kasuliku ärinipiga.


Hetkel on keelatud toidulisandite kohta pakendile lisada märget, et ta mingil moel ravib, arstib, parandab, taastab, leevendab jne. See jätab ilma võimalusest kirjutada pakendile, mille puhul antud toidulisand või taimetee aitab. Nii jääb ka apteeker või tavatarbija vajalikust informatsioonist ilma, küllap tõuseb seeläbi valuvaigistite ja käsimüügiravimite müüginumber...
Mõnes mõttes saab seda pidada õigustatuks, näiteks eesmärgiga, et haiged ikka arsti poole pöörduksid, teisest küljest, kas pole mitte suure osa meditsiinis kasutatavate ravimite eesmärk sümptomite allasurumine või siis inimese tundetuks muutmine oma keha reaktsioonide suhtes, mis on aga sellel ühist raviga…

Allpool ka Tervisekaitseinspektsiooni formuleering toidulisandite kohta.

Mis on toidulisand?

© Tervisekaitseinspektsioon
Toidulisandina käsitatakse toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.
Toidulisandi eesmärk on tavatoidu täiendamine. Toidulisandi märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat, eelkõige järgmisel viisil:

1) andes ebaõiget teavet toidulisandi iseloomulike tunnuste, eelkõige toidulisandi olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta;
2) omistades toidulisandile omadusi või toimet, mida sellel ei ole;
3) omistades toidulisandile eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toodetel.

Seega – toidulisandite märgistamisel ja muul viisil teabe edastamisel ei tohi üldjuhul kasutada selliseid väljendeid:
• ravima, arstima, parandama, vastu võitlema,
• profülaktika, ära hoidma, vältima, kaitsma,
• kõrvaldama, takistama, peatama, kontrollima,
• taastama, kergendama, leevendama.

Teatud juhtudel võib kasutada toidulisandite märgistamisel ja muul viisil teabe edastamisel selliseid väljendid ja väited:
• katab vitamiinide/mineraalainete ööpäevase vajaduse,
• üldtoniseeriv, kosutab, annab jõudu, kasulik, soodne.

Seda, kas tegemist on ravimi või näiteks homöopaatilise tootega, on õigus määratleda Ravimiametil. Toidulisandeid võib müüa (nagu kõiki teisi toiduaineid) ainult tunnustatud ja kauplemisluba omavates toidukäitlemise ettevõtetes. Kui tervist mõjutava väitega toodet müüakse toidukaupluses, on see ravimiseaduse rikkumine, millest tuleb teavitada Ravimiametit. Kui toidulisandit müüakse apteegis, mis on toidukäitlejana tunnustamata, on see Toiduseaduse rikkumine, mille eest saab vastavalt karistada. Toidulisandi esmakordsel turuletoomisel tuleb teavitada Tervisekaitseinspektsiooni.

Toitumissoovitus

Peamine toitumissoovitus kõikidele tervetele inimestele: sööge hästi tasakaalustatud, mitmekesist ja toitaineliselt täisväärtuslikku toitu.Hästi tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine kindlustab organismi vajalike toitainetega. Jälgige ka toidukoguseid ja hoidke optimaalset kehakaalu, olge kehaliselt aktiivne, tarvitage rohkem puu- ja köögivilju, marju, piima- ja piimatooteid, täisteraviljatooteid, kala ja linnuliha; valige väherasvaseid ja vähesoolaseid toiduaineid; eelistage tervislikke toiduvalmistamisviise; kui pruugite alkoholi, siis mõõdukalt.

Kõik see kindlustab teile piisava toiduenergia ning toidulisandite tarbimine ei ole vajalik.Kuid elus võib ette tulla olukordi, mil toidulisandite tarbimine on organismile kasulik või isegi olla hädavajalik. Näiteks ei pruugi vajalikke vitamiine ja mineraalaineid täies mahus saada siis, kui esinevad probleemid soolestikuga, söögiajad on ebakorrapärased või toit ühekülgne. Ka nakkushaigused koos antibiootikumide ravikuuriga võivad mikrotoitainete tarbimist või kättesaadavust organismis alandada. Sel juhul tuleb võtta toidulisandeid.
Mikrotoitainete lisatarbimine on soovitav ka nendele inimgruppidele, kes tarbivad kas äärmiselt vähe või palju toiduenergiat. Äärmiselt madala toiduenergia tarbimise (alla 1000 kcal päevas) korral jääb vitamiinide ja mineraalainete tarbimine alla soovitatava koguse. Äärmiselt suur toiduenergia tarbimine (näiteks kõrge füüsilise koormuse juures, üle 6000 kcal päevas) tingib mitteoptimaalset toitainelist tihedust (B-rühma vitamiinid).

Toidulisandeid võib võtta ka profülaktikaks tervise kindlustamiseks, näiteks ülemiste hingamisteede infektsioonide ennetamiseks (vitamiin C – suure füüsilise koormusega vastupidavusalade esindajad); füüsilisest koormusest tingitud põletike vastu (vitamiin E, asendamatud rasvhapped), oksüdatiivse stressi vastu (suurendatud vabade radikaalide kogus, vitamiinid C, E; seleen, vask, mangaan, karotinoidid).Vitamiinide ja mineraalainete lisatarbimine toidulisanditena peab kindlasti toimuma arstliku järelevalve all.
Ülemäärane rasvlahustuvate vitamiinide tarbimine (vitamiinid A, E, D) võib olla toksiline. Viimased uuringud on pööranud tähelepanu vesilahustuvate vitamiinide megadoosidele, mis näitavad, et niatsiini, vitamiin C, tiamiini, vitamiin B6, folaat- ja pantoteenhape võivad samuti olla toksilised. Näiteks vitamiin C megadooside pikaajaline tarimine on seostatav põiekivide tekkega ja vase nõrgema absorbtsiooniga. Vitamiini B6 megadoosid võivad põhjustada neuroapaatiat.

Ohutud pole ka mineraalainete megadoosid: näiteks ülemäärane tsingi tarbimine võib tuua kaasa vase absorbtsiooni pärssimist sellega kaasneva aneemiaga, samuti kõrge tihedusega lipoproteiidide tsirkulatsiooni alandamist. Raua lisatarbimine on lubatud ainult kliiniliselt diagnoositud aneemia puhul.

Allikas: Tervisekaitseserver

 

 

[ s a n t e g r a . e e ]